Muud

Kuidas kindlaks määrata nõudluse elastsuse koefitsient

Kuidas kindlaks määrata nõudluse elastsuse koefitsient
Anonim

Nõudluse elastsus võimaldab teil määrata klientide nõudluse muutuse mis tahes teguri muutusega, mis mõjutab nende valikut. Kõige olulisemad nõudlust määravad tegurid on kauba hind.

Image

Kasutusjuhend

1

Nõudluse elastsus hinna järgi näitab nõudluse kvantitatiivse muutuse astet, kui hind muutub 1%. See arvutatakse protsendina nõudluse muutumisest toote turuhinna muutumiseni.

2

Nõudluse sõltuvust hindadest saab väljendada erineval viisil. Kui toote hind väheneb ühe protsendi võrra ja toote ostetud kogus suureneb aeglasemas tempos, räägivad nad ebaelasest nõudlusest. Elastse nõudluse korral väheneb toote hind 1% võrra, kuid nõudlus selle järele kasvab kõige kiiremini. Ühe elastsusega, kui hind on poole võrra vähenenud, kahekordistub ka nõudlus, s.t. hinnalanguse määr ja nõudluse kasvutempo on samad. Kui nõudlus ei ole absoluutselt elastne, ei mõjuta hinnamuutused nõudluse mahtu.

3

Nõudluse hinnaelastsust määravad mitmed tegurid. Seda mõjutab asendustoodete kättesaadavus turul. Mida rohkem neid, seda elastsem on nõudlus. Nende toodete hulka kuuluvad toiduained. Kuid soola järele, millel peaaegu pole asendajaid, on nõudlus ebaühtlane. Lisaks sõltub elastsus sellest tootest tuleneva tarbijate sissetuleku osakaalust. Mida kõrgem see on, seda suurem on elastsus. Nõudluse elastsus sõltub ka konkreetse toote ostja vajaduse tasemest, ostetud toote kasutamise võimaluste mitmekesisusest ja hinnamuutustega kohanemiseks kuluvast ajast.

4

Samuti on olemas hinnaülene elastsustegur. See näitab ühe toote nõudluse mahu suhtelist muutust, kui teise toote hind muutub. Kui see koefitsient on üle nulli, siis on olemas kaupade vahetatavus, s.t. ühe toote hinna tõusuga suureneb nõudlus teise järele. Näiteks kartulihindade tõustes suureneb nõudlus pasta järele.

5

Kui elastsuskoefitsient on suurem kui null, siis räägime kaupade komplementaarsusest, s.o. ühe toote hinna tõustes langeb nõudlus teise järele. Näiteks gaasihindade tõustes väheneb nõudlus autode järele. Kui elastsuskoefitsient on null, on kaubad sõltumatud, s.t. ühe toote hinnatõus ei mõjuta teise toote nõudluse taset.

Soovitatav