Kuidas aastaaruannet täita?

Raamatupidaja töö nõuab visadust ja hoolt. Tundub, et viljaka ja raske töö aasta on nüüd puhatud. Aga ei. Siit algab kõige keerulisem töö - aastaaruande koostamine. See on raamatupidajale omamoodi eksam. Kui teatud näitajad lähenevad, on aruanne õige. Raamatupidamise aastaaruanne sisaldab: bilanssi, kasumiaruannet, omakapitali muutuste aruannet (vorm nr 3), rahavoogude aruannet (vorm nr 4) ja bilansi lisa (vorm nr 5). Aruandlusmõõdikute võrdlemiseks järgige meie samm-sammult juhiseid.

Kasutusjuhend

1

Ärge unustage, et vormi nr 3 täitmisel tuleks sinna sisestada näitajad mitte ainult aruandeperioodi, vaid ka kahe eelmise perioodi kohta. Kui ettevõttes pole muudatusi läbi viidud, langevad real 100 näidatud näitajad kokku eelmise aasta näitajatega. Kui on lahknevusi, peate välja selgitama nende põhjuse ja märkima selle seletuskirjas.

2

Pöörake erilist tähelepanu jaotisele "Teata spikrist", mis kajastab andmeid ettevõtte netovara suuruse kohta. On oluline, et need näitajad ei oleks madalamad kui aktsiakapitali maksumuse näitajad. Kui jah, siis peab ettevõte need arvnäitajad netovarale vähendama.

3

Pöörake tähelepanu vormi nr 4 täitmisele. See peaks näitama kogu ettevõtte sularahajääki, raha liikumist aga iga tegevuse liigi puhul.

4

Vormi nr 5 täitmisel dešifreerige mõned tasakaalunäitajad. Siin tuleks näidata ainult möödunud aasta rahasumma. Kontrollige, kas üksikud bilansikirjed langevad kokku vormi nr 1 näitajatega.

5

Selgitage selgitavates märkustes leitud lahknevusi. Seda läheb vaja auditi ajal. Märkus peaks koosnema kolmest kohustuslikust osast:

- ettevõtte struktuur ja põhitegevus, - arvestuspõhimõtted, - tegurid, mis mõjutasid ettevõtte finants- ja äritegevust.

Pöörake tähelepanu

Nüüd saab ettevõte iseseisvalt märkida teabe hulga, mis peaks olema seletuskirjas. Pealegi aitab selline kirjutamisvabadus põhivigade ilmnemisele kaasa. Selle põhjuseks on asjaolu, et paljud inimesed seovad selle dokumendi koostamist ametlikult. See suhtumine on siiski ekslik, kuna seletuskiri on finantsaruannete iseseisev osa ja vajab erilist tähelepanu.