Kuidas mitte müüja palkamisel viga teha

Viga on arvata, et igasugune äri sõltub ainult investeeringute mahust ja selgelt kontrollitud äriplaanist. Isegi geniaalne majandusstrateegia hävitatakse, kui ettevõtte tööjõukomponent ei vasta ootustele. Selle vältimiseks on vaja hoolikalt valida töötajaid, eriti kaubanduse valdkonnas.

Levinud on väärarusaam, et müüja on ajutise tööandja elukutse. Töötaja leidmine, kes võtaks käsitööndust tõsiselt, on tõepoolest suur ja tõsine ülesanne. Leti taga võite kohtuda kirjaosakondade tudengitega, samuti spetsialistidega, kes tulid kauplema teistest tööstusharudest. Suurimat nõudlust personalitööturul tunnevad aga konkreetse tootega kauplemise kogemusega töötajad.

Parim viis müüja leidmiseks on reklaamide avaldamine spetsiaalsetes väljaannetes - teadetetahvlid, kohalikud ajalehed ja ka televisioon. Kvalifitseeritud spetsialistide tähelepanu äratamiseks on vaja sõnumis näidata kaupluse suund, sanitaarraamatute saadavuse nõuded, haridus (kaubateadus jms). Intervjuu ajal on võimalik vabaneda tarbetuid küsimusi, märkides kuulutusesse teabe tööplaani, palga ja tõhusa töö soodustamiseks lisatingimuste kohta.

Ei tohiks unustada, et vastavalt kehtivale seadusandlusele on töökuulutustes keelatud näidata taotleja vanuse, kodakondsuse, usu jms nõudeid. Sellisel juhul ei saa trahve vältida ei potentsiaalne tööandja ega selle teate postitanud sait.

On värbamisagentuure, kes tegelevad personali värbamisega müügikohtade jaoks. Tavaliselt sisaldavad need kvalifitseeritud müüjate CV-sid.

Intervjuud potentsiaalsete kandidaatidega tuleks läbi viia otse müügikohas, kus juhataja saab müüjale töid tutvustada ja ka seotud küsimustele vastata. Kõigepealt tuleb kindlaks teha töö eesrind, nimelt töötajale omistatavad kohustused: ruumide koristamine, kauba korrashoidmine, kassaga töötamine, hinnakirjaga töötamine, kassaraamatu pidamine jne. Kõik need nõuded peavad olema detailsed kantud ametijuhendisse.

Lisaks tuleks arutada vastutust tööülesannete mittenõuetekohase täitmise eest. Nimelt puuduse, tööajale ilmumata jätmise, hilinemise jms tõttu. Kinnitatud töögraafik tuleb eelnevalt kokku leppida. Sellest tuleks teavitada ka potentsiaalset müüjat. Enamasti määravad suured kaubanduskeskused karistuse kauplustele, kes kas sulgevad punkti administratsiooni teadmata või hilinevad avamisega. Päästmaks end üürileandjaga suhtlemisel tarbetutest raskustest, peaksite täpsustama ettevõttes töölevõtmise ajal kehtestatud distsipliiniraamistiku.

Pärast intervjuud hakkavad ilmnema peamised sümpaatiad, kuid intuitsioonile järele andmine pole turvaline. Iga taotleja CV-s tuleks erilist tähelepanu pöörata varasemate töökohtadele ja olemasolevatele soovitustele. Kui taotleja osutab iseseisvalt endise tööandja kontaktandmetele, ei tohiks loota tema aususele. Parem on leida ettevõtte telefonid ja rääkida personaliosakonna juhataja ja juhatajaga.

Tööhõives on suure tähtsusega taotleja karistusregistri olemasolu või puudumine. Tuleb meeles pidada, et selle teabe uurimine on enamasti sisejulgeolekuteenuste eesõigus, mis muidugi eksisteerivad ainult suhteliselt suurtes ettevõtetes. Kui taotleja kohtusajalugu pole võimalik uurida, võite proovida teavet otsida kohaliku kohtu, sealhulgas vahekohtu saidilt. Näiteks majanduskuritegude eest karistusregistrisse kandideerija ei osuta seda tõenäoliselt oma CV-sse, kuid kohtute ajalugu käsitlevat teavet säilitatakse arhiivides. Sel juhul peab ainult tööandja otsustama, kas usaldada sellise spetsialisti tööd.